Lahemaa rahvuspargi lääneserval Kuusalu vallas Uuri külas Sae talus elavad Lahemaalambad. Eesti Maalamba lugu on pea sama pikk kui Eestimaal elavate inimeste lugu, nad on vanimad kodustatud loomad. Loomad, kes inimese kõrval elades teda riietasid ja toitsid. Lahemaalamba lugu algas mõned aastad tagasi, mil esimesed värvilised lambad Lahemaa ühte vanemasse majapidamisse – Pärlijõe kaldal asuvasse Sae tallu, saabusid.
Tänaseks on meie põhikarja kogutud veel Eesti äärealadel ja saartel säilinud maalambaid Kihnust, Ruhnust, Lõuna ja Lääne Eestist, Saare- ja Hiiumaalt, kokku 30 emaslooma, lisaks jäärad ja nende eduka koostöö vili – talled.
2006. aastal UNESCO toel ja ELFi eestvõttel läbiviidud geeniuuringtest selgus, et Sae talu lammastest on enamus Eesti Maalambad ja esindatud on kõik 4 uurimuses kirjeldatud maalamba liini: kihnu, ruhnu, hiiu ja saare.
Kuna aga väike osa karjast osutus uuringutele toetudes küll lammasteks, kuid mitte maalammasteks ja kuna me asume Lahemaal, siis siit ka meie karja loomi ühendav nimi – Lahemaalammas (vaata ka Maalammas ja õppematerjal).

Lahemaalammas on väikest kasvu ja visa; mitmevärvilise ning -kihilise villaga usin muru- ja võsalõikur. Eelmise aasta villadest oleme kedranud käsitsi 8 eri värvi lõnga, pooltoonidest rääkimata. Kõikide villatoonide autoriteks on loodus ja lambad ise, st ühtegi lõnga pole värvitud. Villast on saanud lõng käsitsi vokiga või kedervarrega kedrates, osa Lahemaalamba lõnga tuleb vanadest villaveskitest. Lahemaalamba lõng on siidiselt pehme ega torgi! Kedervarrega ketramise tulemus võib olla (eriti algajal) omanäoline ja kindlasti kordumatu. Kõik meie villatooted on loodussõbralikud – isegi villapesul kasutame vaid puhast külma vett. Vaata Tooted.

 

Kui tahad Lahemaalamba (eesti maalamba), karjakaitsekoera maremma abruzzi kohta rohkemat teada, soovid tutvuda meie ja Ashfordi toodetega, helista või kirjuta.
Lahemaalambale on võimalik ka külla tulla.

Maavillaste tervitustega,
Taavi ja Imbi Jäetma
Sae talu peremees ja perenaine