Meie karjamaad piirnevad Lahemaa metsa- soo- ja rabamassiividega, mis pakuvad küllaldaselt sobivaid elupaiku nii pisi- kui suurkiskjatele. Lammas ja lambalaps on olnud ja ilmselt ka jäävad kergeks saagiks nii neljajalgsetele kui ka tiivulistele lihasööjatele. Siinkohal tekibki meie ja meie metsaelanikest naabrite vahel arvamuste lahknemine. Kuna meie eelistame oma lambaid kas müüa või ise süüa, tuli leida veretu lahendus pidevalt õhusolevatele piiritülidele. Karjakasvatuse ajalugu pakub välja küllaga erinevad kaitsemeetodeid – meie valik langes vanimale neist – karjakaitsekoerale, täpsemalt Maremma-Abruzzi tõugu karjakaitsekoertele.

Maremma-Abruzzi tunneb end lambakarja täieõigusliku liikmena, kuid tema õlul lasub karja kaitsmise raske töö. Ööpäeva kestel kontrollib ja märgistab ta korduvalt üle oma karja söödamaa piirid, pidades silmas nii maad, õhku kui vett. Olles ohu puudumises veendunud, liitub ta oma karjaga ja liigub nende söömisrütmis edasi. Iga sissetungija aga peletatakse valju haukumisega tagasi üle karjamaa piiri. Koerte pidev kohalolek ja piirile jäetud hoiatussõnumid on hoidnud meie lambakarja nende aastate kestel tervena. Kui sissetungijaks on inimene, asetub koer karja ja sissetungija vahele andes ähvardava haukumisega märku, et kaugemale pole enam tervislik tulla. Ilmselt on juhuslikud seenelised ja marjulised meie koerte sõnumit õigesti tõlgendanud – ükski inimene pole  aastate jooksul hammustada saanud.

Maremma-Abruzzi lambakoer ehk Cane da Pastore Maremmano-Abruzzese on pärit Itaaliast, kus teda kasutati eelkőige lambakarjade valvurina. See igivana koduloomakarjasid valvav koeratõug põlvneb samahästi nii praegugi veel Abruzzis lammaste karjatamisel kasutatavaist kui ka Toscana ja Latiumi Maremmal kasutatavaist lambakoertest. Eriti aga alates 1860-ndatest aastatest, kui lambakarjad liikusid ühest piirkonnast teise ja neid kahte primitiivset tõutüüpi hakati omavahel ristama.

Selle koera põhiliseks ülesandeks on koduloomakarja saatmine ja kaitse ning igasuguse muu vara valvamine; mida ta täidab mõjusalt, reipalt, julgelt ja otsustavalt. Kuigi oma olemuselt on ta uhke ning kergesti mitte alluv, võib ta olla samas ka väga kiindunud oma peremehesse ning kodukohta.

Maremma-Abruzzi lambakoer on tugevate kaitse- ja valveinstinktidega koer. Oma perekonda on ta kiindunud, vőőraste suhtes väga umbusklik. Ta on enesekindel, julge ja karmatu, valvamist ja kaitsmist ei pea talle őpetamagi. Pere keskel on ta rahulik, töötades aktiivne ja valvas. Ta on tark ja intelligentne, teda on kerge koolitada. Sobib kogemustega koerapidajale. Mitte mingil juhul ei ole tema koht linnakorteris.

Maremma-Abruzzi lambakoer on suurt kasvu, turjakőrgus on 60-73 cm, kaal 30-45 kg. Karvkate on tihe, ilmastikukindel ja paks, värvuselt valge.

Selline on noor põlvkond karjakaitsjaid: